
põhjaga keedunõu kasutab keeduvälja
pakutud võimsust ainult osaliselt.
Vt jaotist "Tehnilised
andmed".
5.2 Kasutamisega kaasnevad
helid
Kui kuulete:
• pragisevat heli: nõud on tehtud
erinevatest materjalidest
(mitmekihiline põhi).
• vilinat: kasutatakse ühte või mitut
keeduvälja suurel võimsusel ja nõud
on tehtud erinevatest materjalidest
(mitmekihiline põhi).
• surinat: kasutatakse suurt võimsust.
• klõpsumist: elektrilised
ümberlülitused.
• sisinat, suminat: ventilaator töötab.
Need helid on normaalsed ega ole
märgiks pliidi rikkest.
5.3 Näiteid pliidi
kasutamisest
Soojusastmete ja keeduvälja tarbitava
energia vahel otsest seost ei ole.
Soojusastet suurendades ei suurenda te
proportsionaalselt keeduvälja
energiatarvet. See tähendab, et
keskmise soojusastmega keeduväli
kasutab vähem kui poolt oma
võimsusest.
Tabelis toodud andmed on
ainult orientiirid.
Soojusaste Kasutamine: Aeg
(min.)
Näpunäited
- 1
Valmistatud toidu soojashoid‐
miseks.
vasta‐
valt va‐
jadusele
Pange nõule kaas peale.
1 - 2. Hollandi kaste, sulatamine: või,
šokolaad, želatiin.
5 - 25 Aeg-ajalt segage.
1 - 2. Kalgendamine: kohevad omle‐
tid, küpsetatud munad.
10 - 40 Valmistage kaane all.
2. - 3. Riisi ja piimatoitude keetmine
vaiksel tulel, valmistoidu soo‐
jendamine.
25 - 50 Vedeliku kogus peab olema
riisi kogusest vähemalt kaks
korda suurem, piimatoite tuleb
valmistamise ajal segada.
3. - 4. Köögivilja, kala, liha auruta‐
mine.
20 - 45 Lisage paar supilusikatäit ve‐
delikku.
4. - 5. Kartulite aurutamine. 20 - 60 Kasutage maks. ¼ l vett 750 g
kartulite kohta.
4. - 5. Suuremate toidukoguste, hau‐
tiste ja suppide valmistamine.
60 - 150 Kuni 3 l vedelikku pluss kom‐
ponendid.
5. - 7 Kergelt praadimine: eskalopid,
vasikalihast cordon bleu, kar‐
bonaad, kotletid, vorstid, maks,
keedutainas, munad, pan‐
nkoogid, sõõrikud.
vasta‐
valt va‐
jadusele
Pöörake poole aja möödudes.
www.aeg.com28
Commentaires sur ces manuels